Filtreeri postitusi

Mis on Säravate Südamete Võrgustik?

Särava südame saavutame siis, kui oleme teadlikult harmoonias. Sellises seisundis tunneme end võrratult ja seda kogevad ka teised. Säravate Südamete Võrgustiku oleme loonud just seepärast - et üksteist võimestada ja toetada nii elu imedes kui keerdkäikudes. Igaüks saab mõjutada oma südamesära ja olla inspiratsiooniks teistele. Üheskoos särame eredamalt.

Loe lisaks

Säravate südamete maagia

Heartmathi instituudi uuringutest selgub, et süda on veel imelisem kui varem arvati.. Kui aju ja süda on omavahel harmoonias, nimetatakse välja koherentseks. Selles seisundis oleme siis, kui meid täidab näiteks tänutunne, armastus, rahu. Neil hetkedel on meil ligipääs oma sisemisele tarkusele ja loomingulisusele. Stress, ärevus ja mure viivad meid jällegi mittekoherentsesse olekusse. Eriti põnev on see, et südameväljad mõjutavad üksteist!

Loe lisaks

„Olemise ilu“ audiofail kuulamiseks

Mul on rõõm jagada artikli „Olemise ilu“ helifaili.

Suured tänud Meryle, kes soovis selle sisse lugeda ja jagada enda Youtube kanalis „Sõnad mis puudutavad“.

Kindlasti leiad sealt kanalist veel imepäraseid elamusi kuulamiseks!

Mina loodan, et „Olemise ilu“ sõnade taga peituv puudutab Sind ning aitab luua elu soovitud suunas!

https://www.youtube.com/watch?v=fmSyd_tbTmg 

Head kuulamist!

Tekst: Külliki
Loe lisaks

Kes on Sinu autoriteet - kas Sina või keegi/miski teine?

Me tunneme igatsust tõe ja tõelise olemuse järele - igatsust elada oma hingest, inspiratsioonist, enda südamest.

Kuid mis on Tõde, mis on tõeline olemus?

Seda on võimatu defineerida, sest see seaks kohe piirid. Kuid tõeline olemus on piiritu, järjest avanemises ja avastamises. See avastamine viib meid tihtipeale alguses ka meie kõige pimedamatesse osadesse. Sest elada enda tuumast tähendab, et kõike tuleb näha ehedalt ja ausalt.

Kuidas toime tulla selle “köieveoga” - sisemuse ja väljaspool oleva (kellegi teise, kollektiivse), tuuma ja välise vahel?

Loe lisaks

Rännak tundetoonide raamatukokku

2011. aastal ei suutnud kunstnik Martin Creed otsustada, kas jätta oma teosel tuled põlema või kustutada need ära. Lõpuks leidis ta, et see võiks olla hoopis eraldi teos. Sündis „Töö nr 227,“  mis seisnes tühjas näitusesaalis iga viie sekundi järel kustuvates ja süttivates tuledes. Teost on tänaseks eksponeeritud üle maailma, see on olnud intrigeerivaks jutuaineks kunstikriitikas ja võitnud tähtsaid auhindu.

Minuga juhtus samuti hiljuti nii, et hakkasin milleski kahtlema. Kirjutasin artiklit ja ei teadnud, kuidas seda ikkagi üles ehitada ja täpselt sõnastada. Üks või teine, kolmas või neljas lähenemine… Tähtaeg oli juba lähenemas, tundsin aja survet ja vajadust jõuda täiusliku tulemuseni. Loomine… ei voolanud. Ebamugav olukord.

Loe lisaks

Arhiiv